11-27-2025, 11:18 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-27-2025, 04:57 PM ja muutjaks oli tarmo.)
Sõnavaralisandusi Warnerilt:
Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal
kuhlutaja- kirikuõpetaja, õpetaja
kinker- joogikallaja, kõrtsmik
istja - talvekorteris olev sõdur
käsinik- käemees, usaldusisik
väramees-hoorajääger
nikker- puusepp ladina selgitusega arcularius, kes omakorda on väidetud (Benoist, Goelzer 1938: 120) olevat ennekõike või algupäraselt „parfüümilaegaste valmistaja" viidates nii peenema töö tegijale.
jähvkemees- müütnik (põhjaeesti keelealal kasutatakse siiski sõna tölner)
suutler ehk huutler (ehk lapper) oli lihtkäsitööline
Nõidu tähistavad sõnad
Omaette sõnarühma moodustavad kõiksugused nõidumisega seotud (tegevusala kirjeldavad) sõnad.
Stahlist Hupelini ilmunud sõnastikest võib leida märkimisväärse hulga nõiaameti esindajaid: nende kohta esineb lausa paarkümmend eestikeelset kirjeldust (vt tabelit 1), kusjuures saksa keeles on need väga mitmekesist sisu tähistavad sõnad eristatud palju vähemate vastetega: ligi pooltel juhtudest on kasutatud saksa vastena kas Zauberer või Hexe (vahel ka mõlemat koos). Näib, et siinsete pastorite silmis olid Zauberer ja Hexe väga avara tähendusega ja sama mõisterühma mitmesuguste saksakeelsete sõnade eristusele ei osatud või ei soovitud tähelepanu pöörata.
Nõidumisega seotud tegijanimetused:
arbulööja, kuradikunstnik, lämmija, tuleroog, arutaja, lausuja, nõid, valuvõtja, arutleja, lummaja, soolapuhuja, võlu, att, läbinägija, tark, õnneandja, kaeja, lähk, tegija, tuleroog
Vestring (1998: 105) mainib eraldi sõnaühendit sakste lämmija, viidates neile, kes tavatsevad sakslasi (mõisnikke?) nõiduse mõju alla panna (toimetamise käigus on eestikeelne ühend käsikirjas maha kriipsutatud). Hiljem on sama keelendi esitanud Hupel (1780: 198, 1818: 112) ja Wiedemann (1973 [1893]: 476).
https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36083
Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal
kuhlutaja- kirikuõpetaja, õpetaja
kinker- joogikallaja, kõrtsmik
istja - talvekorteris olev sõdur
käsinik- käemees, usaldusisik
väramees-hoorajääger
nikker- puusepp ladina selgitusega arcularius, kes omakorda on väidetud (Benoist, Goelzer 1938: 120) olevat ennekõike või algupäraselt „parfüümilaegaste valmistaja" viidates nii peenema töö tegijale.
jähvkemees- müütnik (põhjaeesti keelealal kasutatakse siiski sõna tölner)
suutler ehk huutler (ehk lapper) oli lihtkäsitööline
Nõidu tähistavad sõnad
Omaette sõnarühma moodustavad kõiksugused nõidumisega seotud (tegevusala kirjeldavad) sõnad.
Stahlist Hupelini ilmunud sõnastikest võib leida märkimisväärse hulga nõiaameti esindajaid: nende kohta esineb lausa paarkümmend eestikeelset kirjeldust (vt tabelit 1), kusjuures saksa keeles on need väga mitmekesist sisu tähistavad sõnad eristatud palju vähemate vastetega: ligi pooltel juhtudest on kasutatud saksa vastena kas Zauberer või Hexe (vahel ka mõlemat koos). Näib, et siinsete pastorite silmis olid Zauberer ja Hexe väga avara tähendusega ja sama mõisterühma mitmesuguste saksakeelsete sõnade eristusele ei osatud või ei soovitud tähelepanu pöörata.
Nõidumisega seotud tegijanimetused:
arbulööja, kuradikunstnik, lämmija, tuleroog, arutaja, lausuja, nõid, valuvõtja, arutleja, lummaja, soolapuhuja, võlu, att, läbinägija, tark, õnneandja, kaeja, lähk, tegija, tuleroog
Vestring (1998: 105) mainib eraldi sõnaühendit sakste lämmija, viidates neile, kes tavatsevad sakslasi (mõisnikke?) nõiduse mõju alla panna (toimetamise käigus on eestikeelne ühend käsikirjas maha kriipsutatud). Hiljem on sama keelendi esitanud Hupel (1780: 198, 1818: 112) ja Wiedemann (1973 [1893]: 476).
https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36083
Kirvevars oli sitkest kasest.