Tartu kirjeldus LHV foorumist:
Ma elasin tarus Pööraste Üheksakümnendate alguses ja väisasin seda hiljem ka mitmeid kordi. Mina isiklikult ütlen, et see, mis on saanud Kesklinnast (betoonkuubik), Rüütli tänavast ja Raekoja platsist, on Liht-salt Ma-Sen-Dav. Mingi kallis "viisakate inimeste" meka. Kus on joodikud, kus on punkarid, kus on kampsuniga intellektuaalid, kus on "karvased"?
Vanasti oli igast kraami igale maitsele. Olid Krooksud ja Zavoodid olid Illegaatorid ja need, kes olid lisaks Intellegentsile ka Rahakotiga lakkusid punast veini "Pisa torni" all keldris. Tasapisi hakkasid villaste kampsunite kõrtsid, kus igasugu huvitavaid inimesi võis kohata, aina linna serva poole taganema. Kuni kadusid sootuks. Kolemuusika sõpradest punkarid, karmid "pikajuukselised" ja vastanduvad skingheadid on aetud välja Pirogovi külmetama.
Ma ütleks et nagu... mmmmitte midagi pole järele jäänud
See Rüütli tn. + Raekoja -- see on Tallinna Vanalinna hale koopia.
Pikkade juuste, narmendavate kampsunite ja huvitavate mõtetega jõrujaid tuleb Tartus tänapäeval taga otsida mööda linnaservasid ja siis pead ka Teadma, kus on Need Kohad, kus Viimased Mohikaanlased kogunevad.
Masendav. Karvaste Kaitsealast sai mingi poolpidune "tahaks kah tallinn olla" koht.
4. Rakveregrupi liige Hannes Võrno: "Linnadžunglis arvab igaüks meist olevat kütt, mitte hõlpkerge saakloom."
Vaid siis, kui vabastame end pahatahtlikkusest, julmusest, sallimatusest ja vastumeelsusest, saame elada sõbralikkuses, kaastundes ja tasakaalus. Kuigi seda tõde suudab mõista ka 10aastane, võib selle tõe järgi elamine osutuda ka 70aastasele väljakutseks.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120342...nam-rikkus
Olen veendunud, et sellist teatrit on vaja, eriti praegu, kui igasugune poliitiline teisitimõtlemine (rääkimata tegutsemisest) kutsub ajakirjanduses ja ühismeedias esile hüsteeriaks paisuva sildistamise ja tühistamise.
https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/refor...hendatult/
Laenu võis ta anda ka grupeeringuvälistele isikutele ja just varasemast tuttaval põhjusel – et intressid ikka jookseksid. Nii said tema võlglasteks näiteks tavalised väikeettevõtjad, kel oli vaja mõnd kulu katta. Kuid soositud oli, et grupeeringus oleks keegi vahelüli, kes selle laenuvõtja eest ka vastutaks.
Nii käisid nii mõnedki seaduskuulekad tavakodanikud talle kodupostkasti intressiraha toomas. Kui grupiväline Miša tahtis viis tuhat eurot traktori jaoks, kasvas tagasimakse summa iga kuu 250 euro võrra. Teinekord võis intress olla ka 10%. Niisuguste tavainimestest laenajate hirmutamiseks polnud tarvis enamasti vägivalda kasutadagi, piisas Jokkeri vägivaldse kamba legendist. Teinekord võis juhtuda ka nii, et restoranis toimunud kohtumisel pandi võlgnikule alandamiseks leivakauss pähe – et ikka koht kätte näidata.
Grupisiseselt näitas Jokker võlglaste vastu rohkem armu ja liikusid ka suuremad summad. Andre Ojakäär laenas Jokkerilt näiteks lausa 100 000 eurot, et aktsia- ja krüptoturul möllata. Enne mullust kinnipidamist jõudis ta tagasi maksta vaid kahel kuul 5000 eurot intresse ja ülejäänu on siiani võlgu. Peksa ta selle eest ei saanud. Korra sai ta Jokkerilt kere peale hoopis selle eest, et purjus peaga naiste seltskonnas käituda ei osanud.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/12034...lva-uudise
Peksa pikka, pikk on pealik