Onu Lauri jutud

[tarmo]

Mõjub ärritavalt, kui aeg-ajalt kasutab mõni ajakirjanik, olgu või tahtmatult, ära oma ametit ning elab ajaleheveergudel kommentaari-kolumni vormis välja töövälises elus aset leidnud olmelistest sündmustest tingitud pahameelt. Kvaliteetse ajakirjanduse üks põhilisi alustalasid võiks olla tasakaalustatus, arukas arutelu selle üle, mis põhjustel üks või teine osapool midagi teeb. Kui aga lajatada, teemasse süvenemata, oma emotsioonid lihtsalt letti, siis ei erine selline kirjatükk tavalisest lugejakirjast, kus tasakaalukas mõttelaad võiks ju olla niisamuti oodatud, kuid mitte ilmtingimata nõutav.

https://www.sirp.ee/teatripettumus-ei-huua-tulles/

postitaja kommentaar: sooviks rohkem lugeda tasakaalustatud sisuga kirjatükke.

[tarmo]

Journey to Success
rdneSosopt207lnhha27:7la9t761ka um1 11r aaa9210ug1m70g.e5j32 ·

1. 1. Sul on alati probleeme. Õpi elu nautima ja samal ajal neid lahendades.
2. Inimesed ei otsusta oma tuleviku üle; nad otsustavad oma harjumuste üle ja nende harjumused otsustavad nende tuleviku üle.
3. Elus saab kontrollida vaid kahte asja: oma pingutust ja suhtumist.
4. Ära küsi, kuidas alustada. Alusta ja siis küsi, kuidas parandada.
5. Õnnel on vähem tegemist naudinguga ja rohkem eesmärgiga.
6. Elu on raskem, kui ootad maailmalt liiga palju ja endalt liiga vähe.
7. Elu läheb lihtsamaks, kui ootad endalt palju ja maailmalt vähe. Kõrged standardid, madalad ootused.
8. Pooled su probleemidest on lihtsalt su mõistus, mis muudab väikesed probleemid olulisteks.
9. Ära otsi saladusi, kui vajad kordamist.
Kümme. Ära lase end kontrollida kolmel asjal: inimestel, rahal või mineviku kogemustel.
11. Igas väljakutses või isegi tragöödias on võimalus. Kui treenid ennast võimaluse leidmiseks, saad olukorra kontrolli alla võtta ja isegi muuta selle millekski positiivseks – või kui see ei saa olla täiesti hea, võib sellest vähemalt midagi head tulla.
12. Ole tänulik iga päev, sest isegi kui tunned, et pole millegi eest tänulik olla, on sinu “tavaline” päev kellegi teise unistus.
Tänud: Glupy Gosh

[tarmo]

Paljud meist tunnevad –
tööl on töö tegemine see
kõige lihtsam asi! Kuid
kolleegid löövad stressi
lakke. Üks veab seanah-
ka, aga keegi ei sekku.
Teine leiab, et temale reeglid ei kehti.
Kolmas vingub kogu aeg, aga ära ka ei
lähe. Kes selle jama lahendama peaks?

Postimees, Naistejutud 01.11.25

[tarmo]

Ei. Kui antiaine kohtub ainega, toimub annihilatsioon, hävimine ja vabanev energiahulk on E=mc2.

lhv foorumist.

[Warner]

Ei. Kui antiaine kohtub ainega, toimub annihilatsioon, hävimine ja vabanev energiahulk on E=mc2.
lhv foorumist.

 „Seda olen ma küll mõistnud, et depressioonist ja masendusest ja halvast on nii lihtne kirjutada, võrreldes sellega, kuidas on õnnest kirjutada. Õnnest sa kirjutad nagu täisidioot! Uues raamatus ma proovisin armumisest kirjutada. Võimatult keeruline! Enne kirjutaksin viissada lehekülge hinge kõige mustemast ööst kui ühe lehekülje armumise tundest. Ükskõik, mis sa ütled, see kõlab ikka nii banaalselt. Kõik asjad on klišeed.” Margus nõustub ning lisab omalt poolt kogemuse, et siiralt õnnest rääkimine võib teistele sageli kuidagi „tuusamisena” tunduda ning talle on jäänud mulje, et inimestele vist meeldib pigem lugeda ja samastada ennast selle kurvema poolega. Siis leitakse nagu teatavat lohutust. Veeretan endamisi mõtteid, et võib-olla on see seotud otsapidi ka kultuuriruumiga, kus elame. Ikka ja jälle kõlab ju erinevates kontekstides läbi, et meil ei ole siin kombeks olla üksteise vastu üleliia soojad ning üksteise suhtes üleliia toetavad. Et komplimente ja kiitust nii vastu võtta kui ka jagada on kuidagi piinlik ning ebamugav, kuid muretsemine on nii sõnakasutuses kui ka mõttelaadis üks olulisimaid iseloomulikke jooni. Aga kust siis jõudis minu ees istuvate inimesteni see teadmine, et ei, nii ei pea olema, nad ei pea ennast nii tundma, see ei ole elu, mida nad suudaksid ning tahaksid niimoodi edasi elada, nad peavad midagi muutma? Üks, mida nii Eia kui Margus oluliseks peavad, on suhtlemine. Sõprade ja tuttavate kuulamine, adumine, et tegelikult on ka teisi, kes sarnaseid kogemusi läbi on elanud. „Ja endast välja rääkimine,” lisab Margus varmalt. „Mina vedasin endaga kaasas mingisuguseid lapsepõlveprobleeme, traumasid ja läbielamisi. Need olen ma viimasel ajal kõik ära rääkinud. Ja siis juba läkski hästi palju mõnusamaks. Kui mul hakkas sellest depressiivsest perioodist ülesmäge minema, siis mul oli nagu selline tervenemise tunne. Et, issand, ma olen nüüd täiesti ilma ravimiteta seljatanud depressiooni! Tundsin ennast nagu mingi kuradi pioneer!” Naerame ning ta läheb edasi: „Et mul pole midagi vaja! Aga siis see heaolutunne kasvas ja kasvas kuni selleni, et ma lihtsalt nutsin õnnest ja asjad tundusid hästi selged, mõte oli klaar ja tulevik tundus olevat sillutatud kuldsete telliskividega. Siis on kirjutada ka tohutult lihtne. Muidu, kui oled seal allpool, siis mõtled kogu aeg üle. Kui oled üleval, oled endas kindel ja rahul, mõnus on. Ideed tulvavad pähe tohutu hooga.”

https://www.muurileht.ee/in-memoriam-margus-karu/

[tarmo]

Kas sa ei karda, et tehisintellekt valetab?

Valetab jah. Zoomis näiteks on AI assistent, kes kuulab kõnesid ja teeb märkmeid. Eile ei tulnud mul klient kohale. Aga assistent tegi märkmeid ka tühja, ära jäänud kõne kohta. Muu hulgas olevat ma rääkinud oma lastest ja sellest, et neile meeldivad marjad… kuigi olin kõnes üksi ja täitsa vait.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/12041...pole-pusiv

[tarmo]

“Yes, I guess you could say I am a loner, but I feel more lonely in a crowded room with boring people than I feel on my own.”
~Henry Rollins

FB ribalt.

[tarmo]

Lõpuks võiks minust saada aednik
või isegi kalmistuvaht. Kui olin maa-
koguduse õpetaja ja tegime suvel noor-
tele kalmistul töölaagrit, ütlesin, et kui
pensionile jään, võin rahulikult kalmis-
tuvaht olla. Mulle väga meeldiks toime-
tada kalmistul, mis on pooleldi aedni-
kuamet. Vabas õhus, looduses on vä-
ga meeldiv.

Postimees 15.11.25 Urmas Viilma intervjuust

[Warner]

Keegi Meeme kirjutas 24.11.2025
AJUKEEMIA VAHEPEATUS
Lugu sellest, kuidas tass teed muudab aju laineid, närvisüsteemi ja kogu teadvuse kogemust.
Läänes alustatakse päeva kohviga. Idamaades teega.
See pole lihtsalt kultuuriline erinevus.
See on kaks täiesti erinevat neurobioloogilist strateegiat.
?Kohv, tekitab beeta-laine ülierutust, kiiret erksust, ärevuse ohtu.
?Tee aga alfa-laine rahulikku selgust, meditatiivset fookust.
Tee ei ole lihtsalt soe lihtsalt jook vaid on teadvuse tehnoloogia.
Teadvuse joogiks muudav tee L-teaniin.
? Mida teeb tee ajuga sellist, mida kohv ei suuda?
L-teaniin on rohelise tee ja matcha aminohape, mille toime on täpne ja mõõdetav.
EEG-uuringud näitavad, et teaniin
- tõstab alfa-lainet, meditatiivne rahu, selgus,
- vähendab beeta-lainet, stress, muretsemine,
- tõstab GABA, dopamiini, serotoniini,
- pidurdab glutamaadi ülierutust.
Tulemuseks on rahulik fookus, terav mõtlemine ja emotsionaalne stabiilsus ja kõike seda ilma uimasuse või närvilisuseta.
Tee on rituaalne jook. Zen-mungad joovad teed enne meditatsiooni.
Mitte “ergutuseks”, vaid närvisüsteemi stabiliseerimiseks, et tekiks selgus, täpsus, kohalolu.
?Tee ja kofeiin loob zen-fookuse (mitte ärevuse)
Jah, tee sisaldab ka kofeiini.
Aga selle mõju on teistsugune kui kohvil.
Põhjus on see, et L-teaniin neutraliseerib kofeiini ärevuse.
fMRI-uuringud näitavad, et
- kofeiin üksi tulemus: prefrontaalne koor ja amügdala aktiivsus ,
- kofeiin ja teaniin : ainult prefrontaalne koore aktiivsus (fookus), amügdala jääb rahulikuks.
-
See on põhjus, miks matcha toob rahuliku fookuse ja espresso äkilise üleaktiveerumise.
Hiina traditsioon ütleb, et “tee on tasakaalu kunst kahe äärmuse vahel: uimasuse ja erutuse vahel.”
Neuroteadus kinnitab sama, et teed juues GABA tõuseb (rahunemine) ning dopamiin ja noradrenaliin jäävad aktiivseks (motivatsioon).
? Ajulainete Kultuur
Kui vaatad Jaapani või Hiina kultuuri olemust milleks on teetseremooniad, kalligraafia, zen-aiad, haiku, võitluskunstid, siis märkad kuidas ruum, vaikus, täpsus ja harmoonia sind rahustavad.
Need pole esteetilised valikud vaid aju alfa-laine seisundi kultuurilised väljendused.
Lääs oma kohviga on kui kiirus ja aju beeta-lained. Ida on aga teega selgus ja alfa-lained.

[tarmo]

Sõnavaralisandusi Warnerilt:

Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal

kuhlutaja- kirikuõpetaja, õpetaja
kinker- joogikallaja, kõrtsmik
istja - talvekorteris olev sõdur
käsinik- käemees, usaldusisik
väramees-hoorajääger
nikker- puusepp ladina selgitusega arcularius, kes omakorda on väidetud (Benoist, Goelzer 1938: 120) olevat ennekõike või algupäraselt „parfüümilaegaste valmistaja" viidates nii peenema töö tegijale.
jähvkemees- müütnik (põhjaeesti keelealal kasutatakse siiski sõna tölner)
suutler ehk huutler (ehk lapper) oli lihtkäsitööline

Nõidu tähistavad sõnad

Omaette sõnarühma moodustavad kõiksugused nõidumisega seotud (tegevusala kirjeldavad) sõnad.

Stahlist Hupelini ilmunud sõnastikest võib leida märkimisväärse hulga nõiaameti esindajaid: nende kohta esineb lausa paarkümmend eestikeelset kirjeldust (vt tabelit 1), kusjuures saksa keeles on need väga mitmekesist sisu tähistavad sõnad eristatud palju vähemate vastetega: ligi pooltel juhtudest on kasutatud saksa vastena kas Zauberer või Hexe (vahel ka mõlemat koos). Näib, et siinsete pastorite silmis olid Zauberer ja Hexe väga avara tähendusega ja sama mõisterühma mitmesuguste saksa­keelsete sõnade eristusele ei osatud või ei soovitud tähelepanu pöörata.

Nõidumisega seotud tegijanimetused:

arbulööja, kuradikunstnik, lämmija, tuleroog, arutaja, lausuja, nõid, valuvõtja, arutleja, lummaja, soolapuhuja, võlu, att, läbinägija, tark, õnneandja, kaeja, lähk, tegija, tuleroog

Vestring (1998: 105) mainib eraldi sõnaühendit sakste lämmija, viidates neile, kes tavatsevad sakslasi (mõisnikke?) nõiduse mõju alla panna (toimetamise käigus on eestikeelne ühend käsikirjas maha kriipsutatud). Hiljem on sama keelendi esitanud Hupel (1780: 198, 1818: 112) ja Wiedemann (1973 [1893]: 476).

https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36083